Esialgne tõlge
KOHTUJURISTI ETTEPANEK
MANUEL CAMPOS SÁNCHEZ-BORDONA
esitatud 27. juunil 2024(1)
Kohtuasi C‑579/23 P
Cunsorziu di i Salamaghji Corsi – Consortium des Charcutiers Corses,
Charcuterie Fontana,
Costa et fils,
L’Aziana,
Charcuterie Passoni,
Orezza – Charcuterie la Castagniccia,
Salaisons réunies,
Salaisons Joseph Pantaloni,
Antoine Semidei,
L’Atelu Corsu
versus
Euroopa Komisjon
Apellatsioonkaebus – Põllumajandus – Määrus (EL) nr 1151/2012 – Päritolunimetuste (KPN) ja geograafiliste tähiste (KGT) kaitse – Taotluste „Jambon sec de l’Île de Beauté“, „Lonzo de l’Île de Beauté“ ja „Coppa de l’Île de Beauté“ tagasi lükkamine – Nimetuste lubatavus – Tuginemine varasematele kaitstud geograafilistele tähistele „Jambon sec de Corse/Prisuttu“, „Lonzo de Corse/Lonzu“ ja „Coppa de Corse/Coppa di Corsica“ – Euroopa Komisjoni kontrolli ulatus registreerimistaotluste lahendamisel
1. Apellatsioonkaebus on esitatud Üldkohtu 12. juuni 2023. aasta otsuse(2) peale, millega jäeti rahuldamata tühistamishagi rakendusotsuse (EL) 2021/1879(3) peale, millega keelduti kolme kaitstud geograafilise tähise registreerimisest.
2. Euroopa Liidul on väga hästi arenenud süsteem põllumajandustoodete ja toiduainete registreeritud nimetuste kaitsmiseks.(4) Seda süsteemi on äsja tugevdatud, muudetud ja ühtlustatud alates 13. maist 2024 määrusega (EL) 2024/1143(5), millega kehtestati ühtlustatum kord veinile, piiritusjookidele ja põllumajandustoodetele antavate geograafiliste tähisete jaoks ning põllumajandustoodetee ning mis sätestab erandeid määrusest nr 1151/2012. Uus määrus 2024/1143 ei ole käesoleva kohtuvaidluse suhtes kohaldatav, aga selle sätted ei erine peaaegu üldse määruse nr 1151/2012 omadest osas, mis puudutab käesolevas kohtuasjas esitatud küsimusi.
3. Määrusega nr 1151/2012 on kehtestatud kogu liitu hõlmav ühine ja tsentraliseeritud kaitsesüsteem, olgu tegemist kaitstud päritolunimetuste või kaitstud geograafiliste tähistega.
4. Kaitstud geograafilise tähise kaitse taotlusi menetletakse ühises haldusmenetluses, milles osalevad liikmesriikide ametiasutused ja Euroopa Komisjon.
5. Seni on Euroopa Kohus sisuliselt käsitlenud selle menetluse „riigisisese“ etapiga seotud vaidlusi. Käsitletav apellatsioonkaebus võimaldab tal analüüsida, mil määral võib komisjon menetluse „Euroopa“ etapis keelduda mitme kaitstud geograafilise tähise registrisse kandmisest(6), mille Prantsuse ametiasutused on eelnevalt heaks kiitnud.
I. Õigusraamistik – määrus nr 1151/2012
6. Põhjenduses 58 on märgitud:
„Selleks et tagada registreeritud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste ning garanteeritud traditsiooniliste toodete vastavus käesolevas määruses sätestatud tingimustele, peaksid taotlusi hindama asjaomase liikmesriigi ametiasutused vastavalt ühistele miinimumsätetele, mis hõlmavad riigisisest vastuväidete esitamise menetlust. Seejärel peaks komisjon taotlused läbi vaatama, tagamaks et liidu õigusaktides ei ole ilmseid vigu ning et väljaspool taotluse esitanud liikmesriiki tegutsevate sidusrühmade huvisid on arvesse võetud.“
7. Artiklis 13 („Kaitse“) on sätestatud:
„1. Registreeritud nimetusi kaitstakse:
[…]
b) väärkasutuse, jäljendamise või seoste loomise eest ka siis, kui toodete või teenuste tegelik päritolu on näidatud või kui kaitstud nimetus on tõlgitud või sellele on lisatud väljend „stiil“, „liik“, „meetod“, „toodetud nagu“, „imitatsioon“ või muu samalaadne väljend, sealhulgas juhtudel, kui neid tooteid kasutatakse koostisainetena;
[…]
3. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid haldus- ja kohtumeetmeid, et hoida ära või lõpetada asjaomases liikmesriigis toodetava või turustatava kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise lõikes 1 osutatud ebaseaduslik kasutamine.
[…]“.
8. Artiklis 49 („Nimetuse registreerimise taotlemine“) on sätestatud:
„1. Nimetuste registreerimist artiklis 48 osutatud kvaliteedikavade raames võivad taotleda üksnes rühmad, kes töötavad toodetega, mille nimetus tuleb registreerida.
[…]
2. Taotlus esitatakse liikmesriigi asutustele, kui II jaotises sätestatud kava raames registreerimise taotlus hõlmab selle liikmesriigi geograafilist piirkonda või kui III jaotises sätestatud kava raames registreerimise taotluse esitab selles liikmesriigis moodustatud rühm.
Liikmesriik vaatab taotluse nõuetekohaselt läbi, et kontrollida, kas see on põhjendatud ja vastab vastava kava tingimustele.
3. Käesoleva artikli lõike 2 teises lõigus nimetatud läbivaatamise käigus algatab liikmesriik riigisisese vastuväidete esitamise menetluse, millega tagatakse nimetatud taotluse nõuetekohane avaldamine ja nähakse ette mõistlik aeg, mille jooksul võib iga õiguspärast huvi omav füüsiline või juriidiline isik, kelle elukoht on selles riigis või kes on selle riigi territooriumil asutatud, esitada taotlusele oma vastuväite.
Liikmesriik hindab II jaotises sätestatud kava raames saadud vastuväidete vastuvõetavust vastavalt artikli 10 lõikes 1 osutatud kriteeriumidele või III jaotises sätestatud kava raames saadud vastuväidete vastuvõetavust vastavalt artikli 21 lõikes 1 osutatud kriteeriumidele.
4. Kui liikmesriik leiab pärast vastuväite saamist, et käesoleva määruse nõuded on täidetud, võib ta taotluse kohta teha pooldava otsuse ja esitada taotlustoimiku komisjonile. Sel juhul teavitab liikmesriik komisjoni vastuvõetavatest vastuväidetest, mis on saadud füüsiliselt või juriidiliselt isikult, kes on kõnealuseid tooteid vastavate nimetuste all õiguspäraselt ja pidevalt turustanud vähemalt viis aastat enne lõikes 3 osutatud avaldamise kuupäeva.
Liikmesriik avaldab pooldava otsuse ja tagab, et igal õiguspärast huvi omaval füüsilisel või juriidilisel isikul on võimalus seda vaidlustada.
Liikmesriik tagab pooldava otsuse aluseks oleva tootespetsifikaadi versiooni avaldamise ja kindlustab sellele juurdepääsu elektroonilisel teel.
Seoses kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähistega tagab liikmesriik ka tootespetsifikaadi selle versiooni nõuetekohase avaldamise, mille alusel komisjon teeb oma otsuse vastavalt artikli 50 lõikele 2.
5. Kui II jaotises sätestatud kava raames registreerimise taotlus hõlmab kolmanda riigi geograafilist piirkonda või kui III jaotises sätestatud kava raames registreerimise taotluse esitab kolmandas riigis moodustatud rühm, esitatakse taotlus komisjonile kas otse või asjaomase kolmanda riigi ametiasutuse vahendusel.
[…]“.
9. Artiklis 50 („Taotluse läbivaatamine komisjoni poolt ja selle avaldamine vastuväidete esitamise võimaldamise“) on sätestatud:
„1. Komisjon vaatab iga artikli 49 kohaselt saadud taotluse nõuetekohaselt läbi, et teha kindlaks, kas see on põhjendatud ja vastab vastava kava tingimustele. Nimetatud läbivaatamine ei tohiks kesta kauem kui kuus kuud. Kui nimetatud ajavahemik on pikem, esitab komisjon viivituse põhjused taotlejale kirjalikult.
Komisjon avaldab vähemalt iga kuu selliste nimetuste loetelu, mille registreerimise taotlused on talle esitatud, ning taotluste esitamise kuupäeva.
[…]“.
10. Artiklis 52 („Registreerimisotsus“) on sätestatud:
„1. Kui komisjon leiab artikli 50 lõike 1 esimese lõigu kohase läbivaatamise tulemusel talle kättesaadava teabe põhjal, et registreerimistingimused ei ole täidetud, võtab komisjon vastu rakendusakti, millega lükatakse taotlus tagasi. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
2. Kui komisjonile ei esitata artikli 51 kohast vastulauset või vastuvõetavat põhjendatud vastuväidet, võtab komisjon, kohaldamata artikli 57 lõikes 2 osutatud menetlust, vastu rakendusakti, millega nimetus registreeritakse.
3. Kui komisjonile esitatakse vastuvõetav põhjendatud vastuväide, siis viiakse läbi artikli 51 lõikes 3 osutatud asjakohane konsulteerimine, mille tulemusi arvestades komisjon:
a) kui jõuti kokkuleppele, registreerib nimetuse rakendusaktiga, mis on vastu võetud artikli 57 lõikes 2 osutatud menetlust kohaldamata, ja muudab vajaduse korral artikli 50 lõike 2 kohaselt avaldatud teavet, kui need muudatused ei ole olulised, või
b) kui kokkuleppele ei jõutud, võtab vastu rakendusakti, millega otsustatakse registreerimine. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
4. Registreerimisaktid ja registreerimisest keeldumise otsused avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas“.
II. Taust
11. Vaidluse taust on välja toodud vaidlustatud kohtuotsuse punktides 4–9, mille võtan kokku allpool.
12. Nimetused „Jambon sec de Corse“ / „Jambon sec de Corse – Prisuttu“, „Lonzo de Corse“/ „Lonzo de Corse – Lonzu“ ja „Coppa de Corse“/ „Coppa de Corse – Coppa di Corsica“ registreeriti kaitstud päritolunimetusena 28. mail 2014 kolme rakendusmäärusega.(7)
13. Consortium des Charcutiers Corses esitas 2015. aasta detsembris Prantsuse ametiasutustele seitse taotlust kaitstud geograafilise tähise registreerimiseks määruse nr 1151/2012 alusel. Need seitse taotlust puudutasid järgmisi nimetusi: „Jambon sec de l’Île de Beauté“, „Coppa de l’Île de Beauté“, „Lonzo de l’Île de Beauté“, „Saucisson sec de l’Île de Beauté“, „Pancetta de l’Île de Beauté“, „Figatelli de l’Île de Beauté“ ja „Bulagna de l’Île de Beauté“.
14. Ministre de l’Agriculture et de l’Alimentation (Prantsusmaa põllumajandus- ja toiduminister) ja ministre de l’Économie et des Finances (Prantsusmaa majandus- ja rahandusminister) võtsid 20. aprillil 2018 vastu seitse määrust, millega kiideti heaks seitse asjaomast tootespetsifikaati, et edastada need komisjonile heakskiitmiseks.
15. 27. juunil 2018 esitas kaitstud päritolunimetuste „Jambon sec de Corse – Prisuttu“, „Coppa de Corse – Coppa di Corsica“ ja „Lonzo de Corse – Lonzu“ tootespetsifikaate omav kooperatiiv(8) Conseil d’État’le (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) kaebused, milles palus tühistada 20. aprilli 2018. aasta määrused, mis käsitlevad nimetuste „Jambon sec de l’Île de Beauté“, „Coppa de l’Île de Beauté“ ja „Lonzo de l’Île de Beauté“ tootespetsifikaatide kinnitamist, kuna selle kooperatiivi hinnangul jäljendab nimelt mõiste „Île de Beauté“ mõistet „Corse“ või loob sellega seose ning tekitab seega segiajamise ohu juba kaitstud päritolunimetusena registreeritud nimetustega.
16. Prantsuse ametiasutused edastasid 17. augustil 2018 komisjonile seitse taotlust Korsika vorstitoodete nimetuste kaitstud geograafilise tähisena registreerimiseks.
17. Seoses taotlustega registreerida nimetused „Jambon sec de l’Île de Beauté“, „Lonzo de l’Île de Beauté“ ja „Coppa de l’Île de Beauté“ kaitstud geograafilise tähisena saatis komisjon 12. veebruaril 2019 ja 24. novembril 2020 Prantsuse ametiasutustele kaks kirja, paludes selgitusi eelkõige nende võimaliku lubamatuse kohta.
18. Liikmesriigi ametiasutused vastasid, et nende arvates on need kaks tooterühma (st registreeritud kaitstud päritolunimetused ja kaitstud geograafilise tähisena kaitse taotlused) toodete osas selgelt erinevad ning nimetused tunduvad neile piisavalt eristavad.
19. Conseil d’État (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) jättis 19. detsembri 2019. aasta kohtuotsusega (mis käsitleb nimetust „Jambon sec de l’Île de Beauté“ (KGT)) ja 13. veebruari 2020. aasta kahe kohtuotsusega (mis käsitlevad vastavalt nimetusi „Coppa de l’Île de Beauté“ (KGT) ja „Lonzo de l’Île de Beauté“ (KGT)) rahuldamata kolm kaitstud päritolunimetusi haldava kooperatiivi kaebust.
20. Eelkõige leidis Conseil d’État (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu), et „[…] kaebajad ei saa põhjendatult väita, et vaidlustatud määrus rikub määruse [nr 1151/2012] artikli 13 lõike 1 punktis b sätestatut“ (Conseil d’État’ (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) kolme kohtuotsuse punkt 5).
21. Pärast seitsme Korsika vorstitoote kaitstud geograafilise tähisena registreerimise taotluse analüüsimist keeldus komisjon rakendusotsuses 2021/1879 neist kolme registreerimisest. Seevastu kiitis ta heaks ülejäänud neli Prantsuse ametiasutuste esitatud taotlust.(9)
III. Menetlus Üldkohtus
22. Consortium des Charcutiers Corses ja mitu assotsieerunud tootjat esitasid 20. jaanuaril 2022 Üldkohtule hagi vaidlusaluse otsuse tühistamiseks.
23. Üldkohus jättis 12. juulil 2023 tühistamishagi rahuldamata ja mõistis kohtukulud välja hagejatelt.
24. Hagejad esitasid kaks tühistamisväidet, et: a) komisjon on ületanud oma volituste piire; ning b) liikmesriigi ametiasutused ja Conseil d’État (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) on nõuetekohaselt tõendanud kolme registreerimistaotluse vastavust määruse nr 1151/2012 artiklitele 7 ja 13.
25. Põhjendused, mis Üldkohtu arvates määrasid hagi rahuldamata jätmise, olid kokkuvõttes järgmised:
– komisjon, kes peab määruse nr 1151/2012 artikli 52 lõike 1 kohaselt taotletavast registreerimisest keelduma, kui ta leiab, et vajalikud tingimused ei ole täidetud, ei saa olla kohustatud nimetust registreerima, kui tema hinnangul on selle kasutamine kaubanduses ebaseaduslik;
– seoste loomine on registreerimise lubatavust määrav alus vastavalt määruse nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktile a. See säte koostoimes sama määruse artikli 13 lõike 1 punktiga b on kehtiv õiguslik alus nimetuse registreerimisest keeldumiseks;(10)
– isegi kui liikmesriigi ametiasutused leiavad registreerimistaotlust komisjonile edastades, et see vastab määruse nr 1151/2012 tingimustele, ei ole nende ametiasutuste hinnang komisjonile siduv;
– komisjonil on nimetuse kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisena registreerimisel autonoomne kaalutlusruum, kuna ta peab vastavalt määruse nr 1151/2012 artiklile 50 kontrollima, kas registreerimistingimused on täidetud;
– Korsika kaitstud geograafiliste tähiste puhul oli komisjon hagejate taotlused põhjalikult läbi vaadanud;
– komisjon ei ületanud oma pädevust, kui ta jättis Prantsuse ametiasutuste esitatud kaitstud geograafilise tähise taotlused rahuldamata.(11) Komisjonil on erinev kaalutlusõigus sõltuvalt sellest, kas tegemist on menetluse esimese etapiga (mille käigus kogutakse registreerimistaotluse toimiku moodustavad dokumendid, mille liikmesriigi ametiasutused võivad komisjonile edastada) või selle menetluse teise etapiga (mis vastab tema enda poolt selle taotluse läbivaatamisele);
– kuigi neist kahest etapist esimeses on komisjonil üksnes „piiratud või olematu“ kaalutlusruum, ei ole see nii tema otsuse puhul registreerida nimetus kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisena, võttes arvesse määruse nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis a koostoimes artikli 13 lõike 1 punktiga b sätestatud registreerimise õiguse tekke tingimusi. Viimasel juhul on komisjonil autonoomne kaalutlusruum;
– komisjon ei teinud hindamisviga, kui ta leidis, et kolm tagasilükatud kaitstud geograafilist tähist tekitavad seoseid varasemate kaitstud päritolunimetustega kaitstud nimetustega, olles möönnud, et mõisted „Corse“ ja „Île de Beauté“ on sünonüümid ja tähistavad sama geograafilist piirkonda. Nende kahe sõna kontseptuaalne lähedus on tõepoolest tõendatud.
IV. Menetlus Euroopa Kohtus
26. Consortium des Charcutiers Corses ja assotsieerunud tootjad esitasid 19. septembril 2023 käesoleva apellatsioonkaebuse.
27. Apellandid paluvad Euroopa Kohtul:
– tühistada vaidlustatud kohtuotsus;
– tühistada vaidlusalune otsus;
– mõista nii esimese kohtuastme kui ka apellatsioonimenetluse kohtukulud välja komisjonilt.
28. Komisjon palub omakorda Euroopa Kohtul:
– jätta apellatsioonkaebus rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja apellantidelt.
29. Apellatsioonkaebuse põhjendamiseks esitavad apellandid neli väidet:
– määruse nr 1151/2012 artiklite 7 ja 13 rikkumine;
– määruse nr 1151/2012 artiklite 49, 50 ja 52 rikkumine;
– määruse nr 1151/2012 artikli 50 ja hea halduse üldpõhimõtte rikkumine;
– määruse nr 1151/2012 artiklite 7 ja 13 ning põhjendamiskohustuse rikkumine Üldkohtu antud hinnangu raames.
30. Nende nelja väite osas pidas Euroopa Kohus vajalikuks esitada ettepanek esimese kahe väite kohta. Ma analüüsin neid väiteid, alustades teisest, mis loogiliselt võttes on minu arvates esmatähtis, sest see puudutab pigem komisjoni pädevust kui tema otsuse sisu.
V. Apellatsioonkaebuse teine väide
A. Poolte väited
31. Apellandid heidavad Üldkohtule ette, et viimane rikkus määruse nr 1151/2012 artiklites 49 ja 50 kaitstud geograafilise tähise registreerimise menetluses ette nähtud pädevuse jaotust liikmesriigi ametiasutuste ja komisjoni vahel.(12)
32. Nende hinnangul on komisjonil registreerimismenetluses piiratud kaalutlusõigus ning tal on üksnes võimalus kontrollida liikmesriigi ametiasutuste edastatud kaitstud geograafilise tähise taotluse vormilist õigsust ja kontrollida, kas viimased on teinud menetluse riigisiseses etapis ilmse vea.
33. Komisjon vaidleb sellele arutluskäigule vastu ja kinnitab Üldkohtu arutluskäigu ja lahenduse asjakohasust vaidlustatud kohtuotsuses.
B. Hinnang
34. Kaitstud geograafilise tähise registreerimine toimub ühises haldusmenetluses, milles osalevad liikmesriigi pädevad asutused ja komisjon. Seda on rõhutatud määruse nr 1151/2012 põhjenduses 58.(13)
35. Kaitstud geograafiliste tähiste registreerimise menetlus(14) koosneb esimesest riigisisesest etapist, mida reguleerib määruse nr 1151/2012 artikkel 49. See algab kaitstud geograafilise tähise registreerimise taotlusega, mille asjaomane tootjarühm esitab selle liikmesriigi ametiasutustele, kus tootmispiirkond geograafiliselt asub.
36. Liikmesriigi asutus peab taotluse läbi vaatama nõuetekohasel viisil, et kontrollida, kas see on põhjendatud ja vastab määruse nr 1151/2012 sisulistele tingimustele.(15) Liikmesriik tagab taotluse nõuetekohase avaldamise ning näha ette mõistlik aeg, mille jooksul võib iga õiguspärast huvi omav füüsiline või juriidiline isik, kelle elukoht on selles riigis või kes on selle riigi territooriumil asutatud, esitada taotlusele oma vastuväite.(16)
37. Liikmesriigi ametiasutused hindavad saadud vastuväiteid ja teevad otsuse selle kohta, kas taotlus vastab määruse nr 1151/2012 nõuetele. Kui hinnang on positiivne, teevad nad pooldava otsuse. Samuti peavad nad tagama nende pooldava otsuse aluseks oleva tootespetsifikaadi avaldamise ja kindlustama sellele juurdepääsu elektroonilisel teel.(17) Lisaks tagab liikmesriik, et tema pooldav otsus avaldatakse ja et igal õiguspärast huvi omaval füüsilisel või juriidilisel isikul oleks võimalus seda vaidlustada.(18)
38. Kui liikmesriigi asutuse otsus on pooldav, edastatakse riigisisese etapi tulemusena komisjonile kaitstud geograafilise tähise registreerimise taotluse toimik koos saadud vastuvõetavate vastuväidetega.(19)
39. Kui kaitstud geograafilise tähise registreerimise taotlused puudutavad kolmandaid riike, siis riigisisest etappi ei ole, mis on ka loogiline. Menetlus toimub komisjonis, kellel on kogu otsustamispädevus.(20)
40. Kaitstud geograafilise tähise registreerimise menetluse Euroopa etapp, mida reguleerib määruse nr 1151/2012 artikkel 50, algab läbivaatamisest, mille komisjon peab läbi viima pärast riigisisese otsuse saamist, et teha kindlaks, kas taotlus on põhjendatud ja vastab kaitstud geograafilise tähise puhul sätestatud tingimustele.
41. Kui komisjon leiab pärast kõnealust läbivaatamist (mis ei tohi kesta kauem kui kuus kuud), et „registreerimistingimused ei ole täidetud“, lükkab ta kaitstud geograafilise tähise registreerimise taotluse tagasi.(21) Kui ta aga taotluse rahuldab, avaldab ta ELTs koonddokumendi ja tootespetsifikaadi avaldamise viite.(22)
42. Pärast ELTs avaldamist võib liikmesriigi või kolmanda riigi ametiasutus või õiguspärast huvi omav füüsiline või juriidiline isik, kelle elukoht on või kes on asutatud kolmandas riigis, esitada vastulause. Komisjon edastab vastulause taotluse esitanud asutusele(23) ja algatab menetluse, kui vastuväide leiab kinnitust.(24)
43. Kui komisjonile ei esitata vastulauset (või vastuvõetavat põhjendatud vastuväidet), teeb komisjon otsuse kaitstud geograafilise tähise registreerimiseks. Komisjon tegutseb samamoodi, kui pärast vastuvõetava põhjendatud vastuväite saamist on määruse nr 1151/2012 artikli 51 lõikes 3 osutatud konsultatsioonide tulemusel jõutud kokkuleppele. Kui kokkuleppele ei jõuta, võtab komisjon vajaduse korral vastu rakendusaktid kaitstud geograafilise tähise registreerimiseks.(25)
44. Igal juhul avaldatakse kaitstud geograafilise tähise registreerimisaktid ja registreerimisest keeldumise otsused ELTs.(26)
45. Euroopa Kohtu praktikas on olnud võimalus täpsustada selle ühise haldusmenetluse tunnuseid. Erinevalt pangandusliidu raames toimuvatest ühistest menetlustest(27) (kus riigisisene etapp on üksnes ettevalmistav etapp Euroopa etapile, milles liidu institutsioonil või organil on kogu otsustusõigus), on kaitstud geograafilise tähise registreerimise menetluse riigisisesel etapil oma sisu, kuna riiklikud asutused teevad otsuseid, mis tekitavad tagajärgi kolmandatele isikutele (ega ole üksnes ettevalmistavad) ja mida riigisisesed kohtud võivad kontrollida.
46. Kohtuotsuses GAEC Jeanningros(28) konsolideeris Euroopa Kohus oma praktikat, mis käsitleb kaitstud geograafilise tähise registreerimise menetluste riigisisest etappi. Ta rõhutas eelkõige, et asjaomase liikmesriigi ametiasutustel on selles riigisiseses etapis konkreetne ja autonoomne otsustusõigus.
47. Euroopa Kohtus leidis, et „määrusega nr 1151/2012 kehtestatakse pädevuse jaotuse süsteem nimelt nii, et komisjon saab teha otsuse mõne nimetuse kaitstud geograafilise tähisena registreerimise kohta vaid siis, kui asjaomane liikmesriik on esitanud talle sellekohase taotluse, ning sellise taotluse saab esitada üksnes siis, kui liikmesriik on kontrollinud, et see on põhjendatud. Selline pädevuste jaotuse süsteem on seletatav eelkõige asjaoluga, et kaitstud geograafilise tähise registreerimine eeldab teatud hulga tingimuste täidetuse kontrollimist, mis omakorda nõuab hulgaliselt põhjalikke teadmisi selle liikmesriigi konkreetsete asjaolude kohta, mida selle riigi pädevatel asutustel on parem kontrollida“.(29)
48. Vastavalt sellele kohtupraktikale on kaitstud geograafilise tähise registreerimise menetlus liikmesriigi ametiasutuse kontrolli all, mis on õigustatud muu hulgas(30) järgmistel põhjustel:
– tootjarühmad peavad kohustuslikult algatama selle menetluse selle liikmesriigi pädevas ametiasutuses, mille territooriumil kaitstud geograafiline tähis asub. Need rühmad ei saa esitada taotlust otse komisjonile;
– liikmesriigi ametiasutused peavad kontrollima ettepaneku vastavust määruse nr 1151/2012 sisulistele nõuetele, sest just nendel on kõige kindlamad teadmised nende väikeste muudatuste iseärasuste kontrollimiseks.
– riigisiseses etapis on pädev kaitstud geograafilise tähise registreerimise taotlust rahuldama või tagasi lükkama liikmesriigi asutus. Temal on seega võti menetluse viimase etapi avamiseks, edastades taotluse komisjonile. Ilma liikmesriigi ametiasutuse pooldava otsuseta ei saa komisjon kaitstud geograafilist tähist registreerida;
– liikmesriigi ametiasutusele jääb võimalus komisjonile esitatud kaitstud geograafilise tähise registreerimise taotlus tagasi võtta, enne kui komisjon selle registreerib.
49. Kuna selle ühise menetluse riigisisest etappi kontrollib liikmesriigi ametiasutus, ei ole tema otsused pelgalt komisjoni hilisemat otsust ettevalmistavad aktid, vaid neil on oma sisu ja need tekitavad kaitstud geograafilise tähise taotlejatele õiguslikke tagajärgi. Seetõttu nõustub Euroopa Kohus sellega, et liikmesriikide kohtud kontrollivad kaitstud geograafilise tähise registreerimist käsitlevaid liikmesriigi ametiasutuste otsuseid.(31)
50. Apellantide sõnul nõrgestab riigisisese menetlusetapi sisulisus menetluse Euroopa etappi nii, et komisjon peaks piirduma sellega, et ta kontrollib, kas liikmesriigi ametiasutuse esitatud toimik on täielik, ja kontrollima, kas see liikmesriigi ametiasutus ei ole teinud ilmset hindamisviga.
51. Seega, kuna Üldkohus ei leidnud vaidlustatud kohtuotsuses, et menetluse Euroopa etapp annab komisjonile nii piiratud otsustusruumi, väidavad apellandid, et Üldkohus rikkus määruse nr 1151/2012 artikleid 49 ja 50 tõlgendades õigusnormi.
52. Leian vastupidi, et Üldkohus ei rikkunud ühtegi õigusnormi.
53. Komisjon vaatab liikmesriikide ametiasutuste esitatud taotlused läbi, „tagamaks et liidu õigusaktides ei ole ilmseid vigu ning et väljaspool taotluse esitanud liikmesriiki tegutsevate sidusrühmade huvisid on arvesse võetud“.(32)
54. Määruse nr 1151/2012 artikli 50 lõikes 1 on kinnitatud, et komisjon „vaatab iga artikli 49 kohaselt saadud taotluse nõuetekohaselt läbi, et teha kindlaks, kas see on põhjendatud ja vastab vastava kava tingimustele“. Pärast sellist läbivaatamist võib komisjon taotluse tagasi lükata, kui ta „leiab […], et registreerimise tingimused ei ole täidetud“ (määruse artikli 52 lõige 1).
55. Kuigi määruses nr 1151/2012 ei ole mõistet „nõuetekohane läbivaatamine“ määratletud, nähtub selles määruses seni mainitud sätete tõlgendamisest, et seda tehes ei ole liikmesriikide ametiasutuste hinnang komisjonile siduv ja tal on autonoomne kaalutlusruum. Üldkohus on seda vaidlustatud kohtuotsuses õigesti leidnud (punkt 44).
56. Menetluse Euroopa etapis peab komisjon kontrollima kolme elementi, millest igaühel on oma loogika:
– puuduvad ilmsed vead kaitstud geograafilise tähise registreerimise taotluse läbivaatamisel liikmesriigi ametiasutuste poolt;
– järgitud on asjaomaste ja mõjutatud poolte huve, mis ei kuulu taotluse esitanud liikmesriigile;(33)
– liikmesriigi ametiasutuste edastatud kaitstud geograafilise tähise registreerimistaotluses on järgitud kohaldatavaid liidu õiguse sätteid.
57. Komisjonil on seega esiteks pädevus kontrollida ilmselgeid vigu, mida liikmesriigi ametiasutused võisid teha kaitstud geograafilise tähise registreerimise menetluse riigisiseses etapis. See on loogiline, sest nendel asutustel on selles etapis oluline otsustusõigus, mis allub riigisiseste kohtute kontrollile.
58. Euroopa Kohtu viide komisjoni „piiratud või olematule kaalutlusruumile“ tootespetsifikaadi muutmise ja kaitstud geograafilise tähise registreerimise menetlustes (kohtuotsus GAEC Jeanningros, punkt 25) puudutab menetluse riigisisest etappi, nagu ka Üldkohus õigesti märkis.(34) Samamoodi tuleb mõista ka Euroopa Kohtu teistes kohtuotsustes esitatud põhjendusi.(35)
59. Kuid nagu Üldkohus märgib,(36) on komisjonil selle menetluse Euroopa etapis autonoomne kaalutlusruum ning riigisiseste ametiasutuste hinnang ei ole talle siduv. Ta võib kaitstud geograafilise tähise registreerida või selle registreerimisest keelduda, kui ta on kindlaks teinud, et nõutavad tingimused on täidetud või mitte.
60. Komisjoni autonoomne otsustuspädevus selle menetluse Euroopa etapis läheb kaugemale taotluse riigisiseses menetluses tehtud vormiliste ja ilmsete vigade pelgast kontrollimisest. Komisjon peab liikmesriigi ametiasutuste heakskiidetud registreerimistaotlust täielikult analüüsima, et kontrollida, kas see vastab määruse nr 1151/2012 nõuetele.
61. See täielik analüüs võib viia selleni, et komisjon võtab vastu otsuse, mis erineb riigisiseste ametiasutuste tehtud otsusest. Nii oli see osaliselt ka käsitletavas asjas.(37)
62. Komisjoni pädevus menetleda ja teha otsuseid teiste liikmesriikide huvitatud isikute esitatud piiriüleste vastuväidete kohta, mis puudutavad kaitstud geograafilise tähise registreerimist (määruse nr 1151/2012 artikkel 51), kinnitab tema autonoomset pädevust registreerimistaotluste üle otsustamisel.(38)
63. Samuti nõuab määrusega nr 1151/2012 kehtestatud kaitstud geograafiliste tähiste registreerimise tingimuste ühetaoline kohaldamine, et komisjonil oleks menetluse Euroopa etapis autonoomne pädevus, millega määratakse kindlaks ühtne praktika, mida liikmesriikide ametiasutused peavad järgima. Kui tal sellist autonoomset otsustusõigust ei oleks, esineks märkimisväärne oht, et kaitstud geograafilise tähise registreerimise tingimusi kohaldatakse liikmesriikides erinevalt.
64. Menetluse Euroopa etapil puuduks oma sisu, kui komisjon oleks kohustatud järgima riigisiseste ametiasutuste hinnanguid ega saaks keelduda registreerimistaotluste rahuldamisest, mille need ametiasutused on heaks kiitnud. Määruses nr 1151/2012 ette nähtud kaitstud geograafilise tähise registreerimise menetlus ei oleks enam tõeline ühine menetlus, kui selle Euroopa etappi moonutataks, vähendades drastiliselt komisjoni pädevust.
65. Seetõttu leian samamoodi nagu Üldkohus, et komisjonil on pädevus kontrollida, kas riigisiseste ametiasutuste edastatud kaitstud geograafilise tähise registreerimise taotlus on kooskõlas kohaldatavate liidu õigusnormidega. Järelikult tuleb apellatsioonkaebuse teine väide tagasi lükata.
VI. Apellatsioonkaebuse esimene väide
A. Poolte väited
66. Apellandid heidavad Üldkohtule ette, et viimane lisas määruse nr 1151/2012 artiklites 5, 6 ja 7 määratletud kaitstud geograafilise tähise registreerimise tingimustele õigusvastaselt nõude, et nimetus, mille registreerimist kaitstud geograafilise tähisena taotletakse, ei rikuks selle määruse artikli 13 lõike 1 punktis b ette nähtud kaitset seoste tekitamise vastu.
67. Vaidlustatud kohtuotsuses on nende hinnangul õigesti kinnitatud (punktid 29 ja 30), et määruse nr 1151/2012 artikkel 13 ei käsitle registreerimist, vaid registreeritud nimetuste kaitse ulatust ning et seetõttu „ei saa viimati nimetatud säte üksi olla registreerimistaotluse tagasilükkamise õiguslik alus“.
68. Üldkohus kaldus sellest järeldusest siiski kõrvale ja rikkus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 32–40 mitut õigusnormi:
– esiteks möönab ta, et komisjon on pädev kohaldama määruse nr 1151/2012 artiklit 13, samas kui selle sätte lõige 3 jätab selle õiguse liikmesriikidele;
– teiseks nõuab määruse nr 1151/2012 artikkel 7 üksnes seda, et nimetust kasutataks kaubanduses või tavakeeles, mis on objektiivne faktiline asjaolu, mille õiguspärasus ei sõltu komisjoni subjektiivsest hinnangust. Selle määruse artikkel 13 jääb registreerimismenetlusest välja;
– kolmandaks, vastupidi sellele, mida möönab Üldkohus (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 38 ja 39), ei ole komisjonil vahendeid ega põhjalikke teadmisi kohalikest traditsioonidest, tarbimisharjumustest, ajaloost ja kultuurist ning toimikus sisalduvatest asjaoludest, mis aga riigisisestel ametiasutustel on. Just see välistaski käesoleval juhul seoste tekitamise ohu.
69. Komisjon vaidleb nendele argumentidele vastu ja kaitseb määruse nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punkti a koostoimes artikli 13 lõike 1 punktiga b kohaldamist, millega Üldkohus nõustus. See kohaldamine toimub esimest korda olukorra eripära tõttu, mis tekkis seoses asjaomaste kaitstud geograafiliste tähiste registreerimistaotlustega.
B. Hinnang
70. Olukorra eripära, millele komisjon viitab, tuleneb reast asjaoludest, mida tuleks meelde tuletada:
– alates 28. maist 2014 olid vastavate määruste abil registreeritud kaitstud pärituolunimetusena järgmised nimetused: „Jambon sec de Corse“ / „Jambon sec de Corse – Prisuttu“, „Lonzo de Corse“ / „Lonzo de Corse – Lonzu“ ja „Coppa de Corse“/ „Coppa de Corse – Coppa di Corsica“;
– nendes määrustes anti teatavatele Korsikal asutatud ettevõtjatele, kes kasutasid neid nimetusi selleks, et jätkata niisuguste toodete väljatöötamist, millel on tootespetsifikaadis ettenähtust erinevad omadused, üleminekuaeg, mis lõppes 27. aprillil 2017;
– seega oli asjaomastel tootjatel lubatud liidu tasandil heaks kiidetud tootespetsifikaadi nõuetega kohaneda või vastupidisel juhul muuta kasutatud müüginimetust;
– üleminekuperioodil lõid need äriühingud 2014. aastal ja turustasid alates 2015. aastast tooted nimedega „Jambon sec de l’Île de Beauté“, „Lonzo de l’Île de Beauté“ ja „Coppa de l’Île de Beauté“;
– Prantsuse ametiasutused lubasid aastast 2015 kuni aprillini 2017 eksisteerida kolmel 2014. aastal registreeritud kaitstud päritolunimetusel koos kolme nimetusega, mis viitasid samadele Korsika vorstitüüpidele;
– üleminekuperioodi alusel soodustatud ettevõtjad esitasid Prantsuse ametiasutustele taotlused registreerida nimetused „Jambon sec de l’Île de Beauté“, „Lonzo de l’Île de Beauté“ ja „Coppa de l’Île de Beauté“ kaitstud geograafilise tähisena, mis edastati komisjonile 17. augustil 2018, st kuupäeval, mil neid nimetusi ei saanud pärast üleminekuperioodi lõppu enam seaduslikult kasutada;
– Prantsuse ametiasutused kiitsid need kolm registreerimistaotlust heaks, leides, et need ei tekita seoseid registreeritud kaitstud päritolunimetustega.(39) Nad väitsid sellega seoses, et i) mõlemad tooterühmad (st registreeritud kaitstud päritolunimetused ja kaitstud geograafilise tähise taotlejad) on toorainete (rasv, rümpade kaal), kirjelduste, spetsifikatsioonide, tootmismahtude ja müügihinna poolest oluliselt erinevad; ii) nimetused on erinevate tähiste (KPN ja KGT) puhul piisavalt erinevad, nagu ka vastavad hääldused, mis ei ole homonüümsed;(40) iii) võttes arvesse toodete ja nimetuste vahelisi erinevusi ning vastavalt eelmistele sätetele, on tarbijad täiesti teadlikud kaitstud päritolunimetusena registreeritud toote ja nimetuse „Île de Beauté“ all turustatava toote kvaliteedierinevusest; iv) kolme nimetust, mis sisaldavad sõna „Île de Beauté“, ja kolm vastavat registreeritud nimetust, mis sisaldavad sõna „Corse“, mis hõlmavad sama geograafilist piirkonda, on „piisavalt eristatavad“;
– komisjon lükkas aga vaidlusaluses otsuses Prantsuse ametiasutuste argumendid tagasi ja keeldus kolme kaitstud geograafilise tähise registreerimisest, leides, et tegemist on nimetustega, mis võivad viidata sarnase toote jaoks juba registreeritud nimetustele, mis tähendab, et määruse nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis a sätestatud registreerimiskõlblikkuse tingimusi ei ole võimalik täita;
– sellega seoses leiab komisjon, et kolme kaitstud geograafilise tähise taotluse nimetusi on kaubanduses või tavakeeles kasutatud, rikkudes määruse nr 1151/2012 artikli 13 lõike 1 punkti b. Seega ei vasta taotlused kõnealuse määruse artikli 7 lõike 1 punktis a sätestatud vastuvõetavuse tingimustele.
71. Komisjoni arutluskäik, millega Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuses nõustus, näib mulle õige ning ma ei nõustu apellantide apellatsioonkaebuse esimese väite põhjendamiseks esitatud argumentidega.
72. Määruse nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis a on sätestatud, et kaitstud geograafiline tähis peab vastama spetsifikaadile, mis sisaldab muu hulgas vähemalt järgmist: „päritolunimetusena või geograafilise tähisena kaitstav nimetus, nagu seda kasutatakse kaubanduses või tavakeeles, ja ainult keeltes, mida kasutatakse või on ajalooliselt kasutatud määratletud geograafilises piirkonnas konkreetse toote kirjeldamiseks“.
73. Meenutasin juba, et kaitstud geograafilise tähise registreerimise menetluse Euroopa etapis peab komisjon taotluse tagasi lükkama, kui vajalikud tingimused ei ole täidetud. Üks neist tingimustest on see, et spetsifikaat sisaldab sellise toote nimetust, mille kasutamine kaubanduses on lubatud.
74. Nimetuse kasutamine on ebaseaduslik, kui see kahjustab määruse nr 1151/2012 artikli 13 lõike 1 punktis b sätestatud kaitset seoste tekitamise eest. Selles sättes on öeldud, et „registreeritud nimetusi kaitstakse väärkasutuse, jäljendamise või seoste loomise eest ka siis, kui toodete või teenuste tegelik päritolu on näidatud […]“.
75. Nagu vaidlustatud kohtuotsuses (punktid 36 ja 37) on õigesti märgitud, võtaks sellise kaitstud geograafilise tähise registreerimise lubamine, mis viitab kaitstud päritolunimetusena juba registreeritud nimetusele, määruse nr 1151/2012 artikli 13 lõike 1 punktis b ette nähtud kaitse soovitava toime. Kui see nimetus on registreeritud kaitstud geograafilise tähisena, ei saa varem kaitstud päritolunimetusena registreeritud nimetus kuuluda selle kaitstud geograafilise tähise suhtes selles sättes ette nähtud kaitse alla. Seega ei tohi kaitstud geograafilise tähise registreerimistaotluse tootespetsifikaat sisaldada nimetust, mis viitab varem registreeritud kaitstud päritolunimetusele.
76. Apellandid väidavad, et määruse nr 1151/2012 artikli 13 rikkumiste kontrollimine on riigisiseste ametiasutuste, mitte komisjoni ülesanne. Ma ei jaga seda seisukohta, sest minu arvates:
– määruse nr 1151/2012 artikli 13 lõikes 3 on üksnes märgitud, et liikmesriigid võtavad kaitstud päritolunimetuste või kaitstud geograafiliste tähiste ebaseadusliku kasutamise ärahoidmiseks või lõpetamiseks vajalikud meetmed, mis hõlmab nendega seoseid tekitavate tähiste keelamist;(41)
– siiski ei takista miski selles sättes komisjonil keelata varem registreeritud nimetustega seoseid tekitavate nimetuste kasutamist;
– komisjon peab sekkuma seoste tekitamise vastu, et vältida kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste väärkasutamist ja seda mitte üksnes ostjate huvides, vaid ka tootjate huvides, kes on pingutanud selle nimel, et tagada eeldatavad omadused selliseid tähiseid õiguspäraselt kandvate toodete puhul(42);
– see tõlgendus on kooskõlas määruse nr 1151/2012 põhjendusega 19: kaitstud nimetustega seotud intellektuaalomandi õiguste ühetaoline kaitse kogu liidus on esmatähtis eesmärk.
77. Euroopa Kohus on leidnud, et „kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse süsteemi peamine eesmärk on tagada tarbijatele, et registreeritud nimetusega hõlmatud põllumajandustoodetel on tulenevalt sellest, et need on pärit konkreetsest geograafilisest piirkonnast, teatavad eritunnused, ning seega on tagatud, et neil toodetel on kvaliteet, mis tuleneb nende geograafilisest päritolust, eesmärgiga võimaldada neil põllumajandusettevõtetel, kes on teinud tegelikke pingutusi kvaliteedi parandamiseks, saada suuremat sissetulekut ning takistada kolmandatel isikutel nende toodete kvaliteedist tulenevast mainest kuritarvituslikult kasu saada“.(43)
78. Määruse nr 1151/2012 artikli 13 lõike 1 punktis b sätestatud seoste tekitamise keelu eesmärk on vältida seda, et kolmandad tootjad saaksid juba registreeritud kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste mainest põhjendamatut kasu.
79. Euroopa Kohtu praktika kohaselt „hõlmab mõiste „seoste tekitamine“ olukorda, kus toote tähistamiseks kasutatav termin sisaldab üht osa kaitstud geograafilisest tähisest või kaitstud päritolunimetusest, mistõttu tarbijal tekib asjaomase toote nimega seoses kujutlus kaubast, mille jaoks tähis või nimetus on registreeritud“.(44) Oluline on see, et tarbija loob piisavalt otsese ja ühemõttelise seose asjaomase toote tähistamiseks kasutatud sõna ja kaitstud geograafilise tähise vahel.
80. Mõistet „seoste tekitamine“ käsitlev kohtupraktika(45) on peamiselt kujunenud vastuseks eelotsusetaotlustele, mis käsitlevad kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähistega kaitstud kaubamärke või nimetusi. Harvemad on otsused, millega lahendatakse apellatsioonkaebusi Üldkohtu otsuste peale, milles omakorda tõlgendatakse (ja kohaldatakse) seda mõistet.
81. Euroopa Kohus on aga leidnud, et Üldkohtu järeldused, milles nõustutakse või lükati tagasi, et uus eristav tähis (kas kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise taotlus) tekitab seoseid juba kaitstud nimetusega, puudutavad „faktilisi asjaolusid“ ja põhimõtteliselt ei saa neid apellatsioonimenetluses kahtluse alla seada.(46)
82. Sellele eeldusele tuginedes ei saa nõustuda apellantide kriitikaga selle kohta, et Üldkohus kinnitas komisjoni väidet, et käesoleval juhul on tegemist seoste tekitamisega. Tegemist on faktiküsimusega, milles Üldkohtul on lõplik sõnaõigus ja mida ei saa apellatsioonkaebuse raames kontrollida.
83. Kui Euroopa Kohus nõustub, et selle seisukoha aluseks olevat arutluskäiku võib apellatsioonkaebuse raames kontrollida, siis olen nõus Üldkohtu järeldusega, et vaidlusaluse otsuse aluseks olev seoste tekitamine esines.
84. Vaidlusalused nimetused, mida on alates 2015. aastast kaubanduses kasutatud, puudutavad sama geograafilist piirkonda (Korsika saar) kui kaitstud päritolunimetused. Väljend „Île de Beauté“ on üldlevinud väljend, mis Prantsuse tarbija jaoks viitab Korsika saarele.(47) Kuigi tegemist ei ole täielikult või osaliselt homonüümsete nimetustega,(48) ei saa välistada seoste tekitamist, mis ei nõua foneetilist sarnasust.
85. Kaitstud geograafilise tähisega toodete ja juba kaitstud päritolunimetusega hõlmatud toodete kvalitatiivseid erinevusi ei ole märgistuses esile toodud ning need on teada üksnes eriti informeeritud avalikkusele. Need erinevused viitavad kaitstud geograafilise tähisega toodete madalamale kvaliteedile ja väiksemale seosele tootmispiirkonnaga.(49) Tarbijate arusaamast ei piisa, et kinnitada taotletud kaitstud geograafilise tähise eristatavust registreeritud kaitstud päritolunimetustest, kui seda ei toeta objektiivsed uuringud ja küsitlused.(50)
86. Lõpuks väidavad apellandid, et vaidlustatud kohtuotsus takistab eri tüüpi nimetuste kooseksisteerimist sama territooriumi sarnaste toodete puhul.
87. Kuigi Üldkohus ei võtnud vaidlustatud kohtuotsuses selle argumendi kohta sõnaselget seisukohta, analüüsis ta siiski kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafilise tähiste kooseksisteerimise võimalust(51) ning ma ei näe selle kohta esitatud arutluskäigus mingit õigusnormi rikkumist. Apellantide viidatud näited kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste kooseksisteerimise kohta on heaks kiidetud juba kehtetuks tunnistatud eeskirjade alusel (KPN „Corse/Vin de Corse“ ja KGT „Île de Beauté“) või toimus see enne liidu geograafiliste tähiste kaitse korra jõustumist (KPN „Aceto balsamico tradizionale di Modena“ ja KGT „Aceto Balsamico di Modena“).
88. Määruses nr 1151/2012 kehtestatud korra alusel tuleb kahe niisuguse analoogse nimetuse kooseksisteerimine, mis puudutavad samu tooteid ja sama territooriumi, põhimõtteliselt välistada, kuna hilisem kaitstud geograafiline tähis nõrgendab selle määrusega varasemale kaitstud päritolunimetusele pakutavat kaitset, õõnestades selle mainet.
89. Kokkuvõttes tuleb apellatsioonkaebuse esimene väide samuti tagasi lükata.
VII. Kohtukulud
90. Arvestades, et siinne ettepanek käsitleb vaid kahte apellatsioonkaebuse väidet, ilma ülejäänud väideteta, ei saa ma võtta seisukohta kohtukulude võimaliku väljamõistmise kohta apellantidelt.
VIII. Ettepanek
91. Teen seega Euroopa Kohtule ettepaneku lükata Üldkohtu 12. juuni 2023. aasta otsuse Cunsorziu di i Salamaghji Corsi – Consortium des Charcutiers Corses jt vs. komisjon (T‑34/22, EU:T:2023:386) peale esitatud apellatsioonkaebuse esimene ja teine väide tagasi.